Täna...

... oli erakordselt ilus päev. Päeval oli ilus algus, keskpaik ja lõpp. Sai natuke jalutatud, lauldud, juteldud toredate inimestega, pugitud kõht head paremat täis. 2 asja olid eriti olulised:

1) Kail sai 1. aastaseks - ta on nüüd juba täitsa suur tüdruk;


2)poliitika muutis mu meele üle väga pika aja taas rõõmsaks.


Lõpuks ometi on tunne, nagu rahva tahtest sõltuks ka midagi! Ma tunnen värskeid tuuli puhumas, kas teie ka?

Liiga ilus

Kas te olete kohanud inimest, kes on liiga ilus? Mina olen.
Ma tean ühte Klassikaliselt Ilusat Meest. Sellist meest, kes võiks elada üks kõik mis ajastul, ja teda peetakse ikka ja alati ilusaks. Alates kiviaja küttidest-korilastes, ristisõdijatest valgustajateni, rääkimata revolutsionääridest, rahvuslastest, kodanlikest-natsionalistidest, keskerakondlastest Rüütli-toetajateni.
Kord-paar kvartalis näen ma teda linnas. Ja valus on vaadata. Sest ta on südantpahaksajavalt Klassikaliselt Ilus Mees. Ma arvan, et tema elu on raske. Ma ei tahaks tema nahas olla (rääkimata sellest, et ma nagunii ei tahaks mees olla...)
Ta on lihtsalt liiga ilus.

Demokraatia vol 3

Õilsad ja kõrgesti sündinud krahvid, ennekõige olen alandlikult ja üpris meelsasti Teie Armulisuste teenistuses. Armulised isandad, et kuningriikides, vürstkondades, maades ja linnades sageli kummalised imepärased mutatsioonid ja muutused valitsemas, nagu piibli- ja muudest lugudest näha, Jumala viha ja saatuse läbi patu pärast on sündinud, ei või ma Teie Armuliste eest muutusi, mis nende aastate vältel Liivimaal toimunud, alandlikult mitte varjata, kuna ka kõige vägevam Jumal näitas oma raevukat viha pattude üle sellel maal, sest mis rasket upsakuse, lakkumise, liiderlikkuse, pahe ja häbituse pattu seal tehti, pole vaja siin kirjeldada, sest seesinane on enam kui päevselge, seetõttu pidi siin ka mutatsioon aset leidma või maa hukka minema. Mis abinõusid aga meie Issand Jumal selleks tarvitas, saavad Teie Armulised sellest järgnevast armulikult näha, sest siin on kõnekäänd tõeks saanud:
kui Jumal üht maad karistada tahab, siis võtab ta ülikkonnalt tarkuse ja taibu, millest siis säherduselt aru tuleb saada: kui üks isand tahab üht, siis tahab teine teist.

Nii kirjutas Johann Renner õndsal keskajal oma kroonikas "Liivimaa ajalugu 1556-1561". Hakka või pooldama teooriat, et ajalugu teeb oma arengus läbi spirlaalse käigu - kõik kordub, vaid veidi kõrgemal ja arenenumal tasemel...

Aga mulle...

... meeldib tööl käia!
Õpilased on vahvad ja õpetajatega saab ka törtsu juttu ajada. Vaheldus missugune. :)
Ilmselt tuleb kasuks ka see, et koolimaja külastan vaid 2x nädalas 3 tunni jagu, ning minu erisoovidele tunniplaani koostamises on ka vastu tuldud - minu tunnid algavad inimväärsel ajal, ehk siis 9.25. Kaks töönädalat on seljataga ja juba tunnen, et "meri on põlvini", ehk siis, et töö käimine ongi üks lust ja lillepidu.
Haarasin ka magistrantuuril sarvist kinni ning reedeti nühin taas ülikooli toole. Ka see on vaimu ärgastav tegevus (mitte toolinühkimine vaid loengutes osalemine siiski:) ). Eriti, kui mõni õppejõud tegeleb vaid seniste arusaamade koost lammutamisega. See-eest mõni teine on aga nii traditsiooniline, kui üks ajalooõppejõud üldse olla saab... igatahes on lugemist vajavate materjalide hunnik minu aknalauda ummistamas, ning varsti mattub minu tuba pimedusse.
Paistab, et Tartu Ülikooli raamatukogu on ikka kõige mugavam asutus, mis tudengitele välja mõeldud. Kahjuks ei õnnestu mul sealt kõiki raamatuid välja laenutada, nii olen viimase nädala jooksul hankinud endale Tallinnas 2 raamatukogu lugejapiletit (paistab, et pean veel ühe tegema) ja 1 koopiakaardi, mis kõik kokku teeb päris korraliku väljamineku, rääkimata sellest, et mu rahakott ei mahuta enam hästi kõiki neid kaarte ära... aga noh - raha seal enam pole, nii et nüüd saabki kaardid asemele toppida.

Siiski-siiski -asun põnevusega kirjutama oma esimest referaati Eesti ajaloo historiograafia loengu jaoks kroonikute kohta. Nii mõnigi esmapilgul igav asi võib suurema süvenemise korral päris huvitavaks osutuda...

Rahvasport e 10 km küünarnukitunnet Sügisjooksul

Minu selle sügisene suurprojekt, joosta elus esimest korda 10 km ühte jutti, on edukalt ellu viidud. Eneselegi üllatuseks oskasin isegi ette prognoosida, kui kaua mul selle distantsi läbimine u aega võib võtta. Neto aeg oligi sinna kanti - 1.14. Kahjuks on aga tabelisse pandud ikkagi aeg alates stardipaugust. Minul kulus ainuüksi stardijoone juurde jõudmiseks tubli 5 min rahvamassi sees nügimist. Lootsin, et joostes läheb veidi lahedamaks, kuid asjata... Rahvasport on ikka moes. Nii pidingi leppima sellelga, et alailma oli keegi mul jalus, kellest mööda minek nõudis optimaalsest trajektoorist hälbimist. Jooksta oli vaatamata kõigele huvitav. Lisaks sellele, et ma katsetasin oma võimete piire, nägi nii karvaseid kui sulelisi. Kostümeeritud jooksjad olid silmarõõmuks, ning õnneks polnud neist erilisi konkurente. Ainult viimasel 2 km tuiskas minust mööda üks nunn, rüü alumised ääred üles keritud ja sõlme keeratud. Huvitav oli näha ka mitmeid perekondi lapsevankritega jooksmas/jalutamas. Ka üks tandemlapsevankriga jooksev mees möödus minust viimastel kilomeetritel.
Rahvasportlasi oli ergutama tulnud mitmed kohalikud elanikud. Nii olid ühed noormehed oma koduvärava ette tekitanud improviseeritud joogipunkti, millest küll inimesed väga vett ei julgenud rabada, kartes, et vee sees võib midagi peituda. Aga see-eest noored neiud läksid küll kädistates sinna poole - nad olidki rohkem seltskonna kui jooksu pärast tulnud.
Rahvasportlasi rõõmustas ka üks lõõtsa tõmbaja, kes jooksaid kiviotsast ergutas tempokate lugulauludega.
Veidi kummaline oli näha noormehi, kes jooksmise vahepeal võtsid välja suitsud ning toitsid ka vähki. Ma mõtlesin, et tegemist on ikkagi tervisesportlastele mõeldud üritusega...

Ilmselt olin valinud endale eriti säästliku tempo, nii et viimasel kilomeetril jõudsin veel kiirendada. Finish tuli ka kuidagi ruttu, mul oleks veel olnud jõudu joosta. Nii et järgmiseks korraks tegin tähelepaneku, et võib ka kiiremas tempos joosta. Järgmine kord tuleb kindlasti. Ma ostsin endale kohe uued jooksusussidki! (seda küll mõeldes ka orienteerumisele, millega ma viimasel ajal veelgi aktiivsemalt tegelema olen hakanud.)

Küll minu kooliaegsed kehalise kasvatuse õpetajad oleksid üllatunud, kui nad teaksid, millega ma tegelen;)