Mis juhtub siis, kui Ott on merel vol 2

Röster läks katki...
Tuleb uus osta :)

Täiskuu

Eile öösel oli taevas täitsa kena täiskuu.
Näitasin seda ka Kailule.
Kail kommenteeris: "Nagu lamp. Ainult post on puudu."

Sellest võiks saada traditsioon :)

Tüdrukuteõhtu 4. augustil 2010.a.

Tüdrukuteõhtu 25. juulil 2009.a.

Mis juhtub siis, kui Ott on merel vol 1

Juba mitu head aega tagasi taipasin ma, et see on tõesti omamoodi Murphy seadus, et kui Ott läheb merele, siis hakkab kohe igasugu toredaid asju juhtuma, mis minu elu põnevaks teevad.
Olen tänu sellele isegi ähvardanud selleks ajaks, kui Ott meredel seilab, kolida paksu metsa sisse tsivilisatsioonist eemale - siis ei saa ehk nii palju asju katki minna või muud imelikku juhtuda.

Pärast selle nädala sekeldusi veega, või õigemini, selle puudumisega, mõtlesin, et peaks hakkama meelde tuletama ja üles kirjutama teemasse: Mis juhtub siis, kui Ott on merel

Lihtsamad probleemid:
1. Auto - aastaid tagasi oli auto probleemid mulle parajad pähklid, kuna ma olin veel täitsa "algaja" autoomanik.
Kõigepealt oli hirmus, et pean autot ise tankima - see tundub väga mittenaiselik tegevus.
Täiesti kindlasti sai auto aknapesuvedelik alati just siis otsa, kui Ott oli äsja merele läinud. Esimene kord liitus selle murega veel küsimus - kuidas saada auto kapotikaant lahti (ma arvasin, et see on lihtne, aga võta näpust, ei olnud. Kasutasin kooli majandusjuhataja, alati abivalmis Elmari, abi :) )
Rehvide vahetus - täiesti õudne, arvestades seda, et ma veel viimase ajani nimetasin rehve kummideks ja see külvas asjatundajate ridades suurt segadust. Õnneks on auto papude vahetusel abi Oti isast:)

2. Loodusjõud - eriti olen ma hädas libeda tee ja lumega.
See punkt haakub ka esimese punktiga - olen kaevanud tund aega lahti teed, et saaks maja ette tagurdada. Olen istunud 100 m kaugusel kodust lumehanges ja oodanud, et mõni lahke naabrimees mind välja tõmbaks.
Olen 7. raseduskuul rookinud 2x päevas lund oma krundilt ja kirunud Harku vallavalitsust ja paar maja edasi elavat naabrit, kes ei suuda lund lükata, samal ajal, kui ma pean oma suure kõhuga lumelabidaga möllama.

3. Elekter
See läheb alati siis ära, kui Otti pole ja mina siis muudkui lootku, et ehk see tuleb ise tagasi. Teine hädaabi lahendus on Oti isale helistamine. Ja siis püüab tema mind teisest Eesti otsast telefoni teel juhendada, mida teha ja mida mitte teha :).
Kõige huvitavam juhtum oli eelmine kord, kui Ott oli merele läinud - poolest majast oli elekter kadunud. "Sobivalt" olid elektrita pliit- et ma ei saaks lõunasööki valmistada ja külmik - et oleks ikka väike närvikõdi, kui palju asju seekord üles sulab. Selle juhtumi tulemusena sain teada, et majja tuleb kolmefaasiline vool ja õppisin ära faaside kontrollimise. Ah jaa, ja seda ka, et Eesti Energia on monopolile kohaselt jõupositsiooni omav asutus. Nii et värise, lihtne elektritarbija, kes sa abi saamiseks neile helistad. See läheb sulle kalliks maksma. Aga kui viga on neis, siis igaks juhuks ei teavita, et mida ja kas ette võtavad, mida ja millal teevad.

4. Vesi
Vesi kaob, kui on üldine elektrikatkestus. Tundub, et mõnel meie s/ü püsielanikul on selles suhtes hea nina, millal tuleb asuda vett varuma (nt minu naabrinaisel). Mina jään alati hiljaks. Nii et tuleb vaid loota kiirele elektri tagasitulekule.
Värsked mälestused on meil aga selle nädala sündmustest, kus hommikul dušši alla minnes nirises vaid vett. Ei tulnud selle pealegi, et kähku mõni pott veel vett täis niristada. Varsti polnud kraanist enam midagi tulemas. Leppisin paratamatusega.
Lõunaks tuli vesi tagasi. Olin rõõmus, kuid endiselt ei tulnud selle peale, et vett koguda. Aga oleks pidanud, sest õhtul oli vesi jälle läinud ja seekord lõplikult. Tuli välja, et s/ü pump oli läbi kärsanud. Meil oli majapidamises pool pudelit joogivett. Puudusid ka anumad, millega naaberkooperatiivist vett tuua, nii et pidasime paremaks linna, veele lähemale minna:).
Õppetund sellest kogemusest - kogu aeg peab mõni pott või ämber vett täis olema ja tuleb alustada süsteemset vihmavee kogumist.

5. Aed
Aed on elusorganism, mis reageerib tormiliselt Otil lahkumistele. Eriti suvel-sügisel. Nii ka nüüd. Näiteks vohab muru. Augustikuu, aga ikka kasvab nii mis mühin ja mina pean siis mitu tundi muruniidukit lükkama, nii et higi leemendab ja iga natukese aja tagant tuppa jooksma, et Kahrutit rahustada.
Hekke pügas Ott enne lahkumist 2x, aga nüüd näevad nad välja, nagu oleks juba mitu kuud omatahtsi võsusid taeva poole ajanud.
Õunapuudega sama jama.
Isegi mutt on hakanud tagumises aias usinamalt müttama pärast Oti lahkumist. No on seda jama vaja - kuidas ma niimoodi muru pügan? Tunne, nagu kartulipõllul kõnniks muruniidukiga...

Nii..
Mõned asjad said kirja.
Aga eks elu toob jälle uusi põnevaid üllatusi meie teele.
Siis saab taas nimekirja täiendada :P

Kingapoes

Käisime Kailule uueks lasteaiahooajaks kingi ostmas. See polnudki nii lihtne, kui ma olin lootnud. Pidime lausa kahes suures kaubanduskeskuses ringi uitama. Ühest saime sisejalanõudeks mõeldud rihmikud ja teisest otsisime pidulikke kingi. Arvestades seda, et kahe lapsega on poes käimine paras ettevõtme, püüdsin kingade ostmisega ühele poole saada võimalikult kiiresti.
Nii hüppasimegi kiirelt kingapoodidesse sisse ja siis jälle välja, kuna enamasti oli valik kas kehv või liiga kallis :).
Lõpuks leidsime siiski nii Kailule kui ka minule (ilma pikema planeerimiseta, n.ö möödaminnes) sobivad kingad. Proovisime oma näidiskingasid jalga (riiulil oli vaid 1 king paarilisest) ja tüürisime kassa poole.
Kail oli siiski veidi mures. Küsis, miks me ainult ühe kinga ostame. Ma siis rahustasin, et tegelikult me ikka ostame 2 kinga ja selle kinga paariline, mille me letile olime toonud, tuuakse laost. Asi tundus ikkagi kahtlane, nii et pärast edukat ostutehingut küsis Kail umbusklikult, kas meil ikka on nüüd 2 kinga karbis :).
Saime siis kodus südamerahustuseks üle vaadata, et me tõesti ostsime ikka 2 kinga :).

(Üli)hoolitsev õde, vol 2

Sellise tükiga said hakkama Kail ja Sten kahepeale. Lisaks mänguasjade hunnikule olid nad ka Kahrutil sokid jalast võtnud ja kanna peale plaastri pannud (see oli varem Kailu jalal olnud). Igatahes oli 2. korrusel tükk aega kahtlaselt vaikne. Lõpuks arvas Kahrut, et nüüd aitab ja hakkas oma pahameelt valjuhäälselt väljendama...