neljapäev, november 15

Lootusetus

maailm on ikka täitsa hukas ja õpilased kasvatamatud.
sellise järelduseni olen jõudnud pärast 3kuust intensiivset tööd koolis. seni veel lootsin, et on paranemise märke, aga nüüdseks olen jõudnud täielikku masendusse - ma ei suuda küll üksinda 15 hüperaktiivset kasvatamatut jõnglast taltsutada. ja ometi seda just oodataksegi - klassijuhataja tehku imet - metslastest inimesed.
nagu näha vanemast klassist, ei ole see õnnestunud õpetajatel enne mind, ega vist pärastki... 8.klassi nooremehed laiutavad klassis ja teevad mis iganes pähe tuleb. tänane suursaavutus oli see, kui ma 2 noormeest sõna jõul klassist välja sain (füüsiliselt välja vedada ma neid ilmselt ei jõuaks, seega ei ürita kah...)
Näide pealekasvavast põlvkonnast - täna lahutasime 3.klassi klassijuhatajaga poisse, kellest üks ajas teist kääritega taga ja oli valmis pimedas vihahoos kõiki ettejuhtuvaid äsama...
Juba kolmandat kuud jooksen nagu orav rattas, üks töö ajab teist taga ja ainukese puhkepäeva saan endale lubada laupäeval, patuga pooleks... siis teatavad aga õpilased oma õigust taga nõudes, et minu kohustus on järgmiseks päevaks 50 kontrolltööd ära parandada, sest selle eest ma ju palka saangi! oleks siis, et mõni neist ka koduseid ülesandeid nii kohusetundlikult täidaks...
Tunnen, et õpilased ahistavad mind oma kasvatamatuse ja hoolimatusega. lõppeks on õpetaja vaid 1 ligi 30 inimese vastu....
Jah, see ongi koolivägivald....