Algaja aiapidaja

Kas te kujutate ette, et on olemas mehi, kes sunnivad naist minema poodi raha raiskama? Nende teenitud raha?
Ma ühte tunnen. Ja kavatsen seda tutvust ka pidada:)

No igatahes, poodi ma ei saa, kuna Kailule ei meeldi kaua passida ühe koha peal.
Aga teine koht raha raiskamiseks, kuhu mees mind sundis minema, oli Kristiine Puukool.
Tegin mitu õhtut eeltööd - lugesin internetist õpetussõnu ja kirjutasin pika nimekirja keerulisi tundmatuid taimenimetusi paberilehe peale.
Eile võtsime plaani autosõidu Kristiinesse. Esimese hooga tiirutasin valedel tänavatel, nagu alati kui kokku sattuvad Sigrid, auto, tundmatud Tallinna tänavad ja Regio atlas.
Igatahes lõpuks paistsid suured kasvuhooned, mis viitasid sellele, et lõpp on lähedal:).

Pärast esialgset ringivaatamamist nentisin, et nimekiri mind ei aita, kui ma isegi ei tea, millised need taimed välja näevad, siis ei oska ma neid ka suurest taimedemerest üles otsida. Sain endale abiliseks ühe tubli naisterahva, kes kandis mulle enamuse asju kätte (sest nagu selgus, ei ole lapsevankriga taimede vahel just kuigi kerge liigelda).
Igatahes oli sellest abilisest siis nii palju kasu, et:
terassi äärde ronima sain ma mitte Amuuri viinapuu ega roniva hortensia, nagu oli algne plaan, vaid hoopis lõhnava kuslapuu (roosade õitega:) ).
Pirnipuu "Pepi" asemel sain maguskirispuu "Meelika" (ilmselt täiesti kogemata, kuna mina arvasin, et mulle müüakse pirnipuu, aga abiline kuulis vist kirisipuu.... ise veel seletas, et ega kuskilt paremat istikut ei saa. kõik on neile tagasi tulnud. eks olen siis õnnelik ka kirispuu üle:) )
Maasikataimede peidetud pool avaneb ilmselt siis, kui ma neid istutama hakkan:).

Nii et kinnitust on leidnud ütlus - iga algus on raske.
Ma pole veel alla andnud, usun, minus tuleb silmapaistev aednik:)). Lugesin juba eile internetist artiklit "Laiskuri aed" ja panin oma uuede ostunimekirja Ungari sireli (et asendada meie ära pöetud hekki - Ott ja Udo pügasid selle vist liiga ära... sellel ei tärka enam rohelisi lehtigi... on vaid vanad puitunud oksaraod...)
Ja kui ma veel veidi julgust kogun, siis ostan ka väetist, et oma viljapuid väetada ja võibolla kunagi ka ühe pisikese põõsasroosi. ...

volber või asi... talvepüha võibolla...

üks "kohustuslik" pidu taas selja taga.
seekord oleks võinud selle asemel ka rahulikult kodus magada.
eriti arvestades seda, milline uni mul auto roolis teel Tallinna silma tikkus...