Midagi uut...

Kool on alanud ja mina upun töösse... see on peamine põhjus, miks viimane sissekanne jääb aegade hämarsusse.

Siiski tahtsin jagada oma uut avastust:
käisin Akadeemilises raamatukogus ning uksest sisenedes tervitas mind vitriin - Üliõpilasorganisatsioonid paguluses.
Otsisin siis FP ka üles, vaatasin välja pandud publikatsioone, olin juba lahkumas, kui tundsin, et midagi riivab silma, kuskil on mingi kala.
"Kala" oli meie lipukirjas: "Eesti tütar, Eesti kodu tugevasti seotud olge!"

Väike kala küll, aga siiski täitsa olemas. Vaatasin juba välja, kelle kallal norida - väliseesti kirjanduse osakond, aga kuna tegelikult oli mul aega täpselt nii palju, et võtta 2 raamatut ja edasi koolitusele tormata, siis jätsin seekord püha ülesande pooleli...

Vähemalt endal oli soe tunne- aeg läheb, aga rebaskasvatus jääb:)
Ei tea, kas peaks Anu tänama?