Ettevalmistused...

Nii tore, et hambaarst elab kaasa raseda inimese ettevalmistusele sünnituseks.
Sünnitusvaludega harjumiseks ei teinud ta mulle viimasel korral jälle tuimestust, vaid lohutas, et sünnitusvalud on veel hullemad :)

Kodukanandus...

Seoses uue olukorraga tundsin endas taas vajadust midagi käega katsutavat valmis nikerdada.
Sellised hood tulevad mul ikka aeg-ajalt peale aga seni polnud ma suutnud midagi suuremat korda saata, kuna töö võttis minust viimase... Samas on just minu töö iseloom selline, et tahaks mõnikord näha ka oma töö reaalseid vilju. Sellepärast meeldib mulle ka sügisel lehti riisuda või suvel peenraid rohida - tulemused on kohe näha, mitte ei pea pool elu ootama, et selguks, kas minu jutust ja kasvatuslikust eeskujust on tolku olnud või mitte :)

Igatahes kasutasin ära alanud puhkuse töövabu õhtupoolikuid ning heegeldasin valmis ühe titateki. Veidi kärsitu loomuse tõttu (kui ikka mõte pähe tuleb, siis peab kohe tegema hakkama) ei teinud liiga pikka eeltööd - alustasin lõnga ostmisest ja siis otsisin ka sobiva mustri:). Nii et tulemuseks oli see, et esialgu ostetud 3 erivärvi lõngast vajasin vaid kahte. Lisaks pidin veel 2x poes käima ja lõnga juurde ostma:). Õnneks pole minu lõngavalik väga eksklusiivne, nii et ei pidanud poole teki heegeldamise juures avastama, et sama lõnga polegi enam saada....

Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et vaatamata sellele, et tegin teki suurema, kui algselt prantsusekeelsel lehel ja ka suurema kui ühe eesti heegeldaja kodulehel olnud pildil, sai tekk ikkagi üllatavalt väike. Aga ju need titad ka väikesed on:) (Kui mu mälu mind ei peta...)

Igatahes on hea tunne ja tahaks kohe veel midagi teha :P
Sellest isetegemisest võib ju lausa sõltuvusse jääda!

Pühikarotid

Kail on tuvastanud uut liiki rotid - pühikarotid.
Need elavad lume all, metsas. Nad on väga osavad peitjad - selleks, et neid näha, peab hoolega metsa all ringi vaatama.
Lisaks on teada, et emased pühikarotid on sõbralikud, aga isased pühikarotid kipuvad lapsi hammustama, nii et peab ettevaatlik olema:)

Seda kõike sain teada, kui pärast esmaspäeva õhtul Ühikarottide seriaali vaatamist teisipäeval Kailuga lõunauinaku asemel mere äärde sumpasime:).

Ainult head kavatsused

Kail on veidi pirts sööja... Kõike ta hea meelega ei söö ja kui saame ta midagi (meie arvates) kasulikku sööma, siis proovime sellest maksimumi võtta.
Nii sõi Kail eile kenasti kartulit ja hakklihakastet. Natuke jäi ikka alles kah ja ma keelitasin, et ta selle ka ära sööks. Selle peale teatas Kail, et tema sööks küll hea meelega, aga kõht ei taha enam....

Miks issit armastada pole vaja....

Perekondlik koosviibimine võib mõnikord võtta väga tundelisi pöördeid. Nii sai paar päeva tagasi arutatud, kes kõik keda armastab ja puha...
Kail teatas siis, et tema emmet armastab küll aga issit pole vaja armastada, issil olevat niigi palju mehi, kes teda armastavad!
Me vaatasime selle peale suurte küsivate silmadega Kailu poole.
Kail seletas aga rahulikult, et issil on ju seal tööl, st laevas, palju mehi, nemad armastavadki...

Vat mis juhtub, kui issi nii innukalt hommikuti tööle tahab minna...