Aga mulle...

... meeldib tööl käia!
Õpilased on vahvad ja õpetajatega saab ka törtsu juttu ajada. Vaheldus missugune. :)
Ilmselt tuleb kasuks ka see, et koolimaja külastan vaid 2x nädalas 3 tunni jagu, ning minu erisoovidele tunniplaani koostamises on ka vastu tuldud - minu tunnid algavad inimväärsel ajal, ehk siis 9.25. Kaks töönädalat on seljataga ja juba tunnen, et "meri on põlvini", ehk siis, et töö käimine ongi üks lust ja lillepidu.
Haarasin ka magistrantuuril sarvist kinni ning reedeti nühin taas ülikooli toole. Ka see on vaimu ärgastav tegevus (mitte toolinühkimine vaid loengutes osalemine siiski:) ). Eriti, kui mõni õppejõud tegeleb vaid seniste arusaamade koost lammutamisega. See-eest mõni teine on aga nii traditsiooniline, kui üks ajalooõppejõud üldse olla saab... igatahes on lugemist vajavate materjalide hunnik minu aknalauda ummistamas, ning varsti mattub minu tuba pimedusse.
Paistab, et Tartu Ülikooli raamatukogu on ikka kõige mugavam asutus, mis tudengitele välja mõeldud. Kahjuks ei õnnestu mul sealt kõiki raamatuid välja laenutada, nii olen viimase nädala jooksul hankinud endale Tallinnas 2 raamatukogu lugejapiletit (paistab, et pean veel ühe tegema) ja 1 koopiakaardi, mis kõik kokku teeb päris korraliku väljamineku, rääkimata sellest, et mu rahakott ei mahuta enam hästi kõiki neid kaarte ära... aga noh - raha seal enam pole, nii et nüüd saabki kaardid asemele toppida.

Siiski-siiski -asun põnevusega kirjutama oma esimest referaati Eesti ajaloo historiograafia loengu jaoks kroonikute kohta. Nii mõnigi esmapilgul igav asi võib suurema süvenemise korral päris huvitavaks osutuda...