Kupli all sõidab...

Täna hommikul oleksin esimest korda sellel sügisel sisse maganud ja tööle hilinenud.
Ma nägin unes, et Vanatühi ise tundis minu vastu huvi, nii et ma pidin kohe pärast mingi müstilise ettekande lõppu minema hiilima (enne varustanud ennast paari saia- ja leivaviiluga ning huulekontuurpliitasiga(!?) ). Igatahes ei läinud mu hiilimisplaan kuigi edukalt, kuna keegi äraandja (kes meenutas väga 10. klassi noormeest) helistas minu jälitajatele ja teatas, et ma hakkan kohe põgenema. Nii ma siis panin akna kaudu putku, et näha, kuidas kohale tormas valge kaubik. Tegin paar pettemanöövrit ja lootsin, et sain jälitajad ära petta. Siis helises äratus. Pähh... igatahes mõtlesin, et panen korraks veel silmad kinni ja vaatan, kas minu pettemanöövritest oli kasu. Mõtlesin isegi välja, kuhu oleks kõige õigem edasi joosta, et vaenlast maha raputada.
Mõttelõng sai kahjuks katkestatud, kui ma uuesti silmad lahti tegin ja avastasin, et möödunud on juba pool tundi.
Nii et edasi tormasin ma neid äraandlike kümnendike õpetama....