Meri ja meie

Mina, kui põline maainimene, kasvanud üles keset Lõuna-Eesti mägiseid metsamassiive, püüan ennast tasapisi mere-eluga kurssi viia. Ehk siis täna oli "Tasuja" päev:)
Eesti merevägi soetas endale nimelt uue laevukese - Taanimaalt toodi meite merele tuukri- ja toetuslaev, millele pandi ka ajalooline nimi - "Tasuja". Ja kuna täna nii lahkelt linnarahvale seda laevukest reklaamiti, seadsime meie Kailuga loomulikult sammud sinna poole.
Kartsin pikka ootejärjekorda, mis on mind tavaliselt tabanud, kui rahvast laevadega tutvuma lastakse. Täna oli aga rahvast hõredalt, nii et jätsin vankri valvsa madurse silma alla, haarasin Kailu kaenlasse ja ronisin laeva. Ei kehtinudki ütlus- naine laevas, laev põhjas. Naisi oli isegi rohkem kui üks, aga alus püsis endiselt kindlalt vee peal.
Laev iseenesest polnud teab mis suur. Pigem selline pisemapoolne. Aga ikkagi suutsime seal tubli tund aega ringi vaadata. Tore oli seegi, et leidsin üles kõik need tuttavad meeskonnaliikmed, keda ma teadsin seal olevat, nii et saime ilusti laiendatud eeskava osaliseks, ehk siis vaatasime sinna, kuhu lihtkülastaja pilk ei ulatunud:).
Tänane rutiini rikkuv programm oli seega täidetud ja mina taas mõne mere- ja laevandusalase teadmise võrra rikkam.