Rutiin

Teadjad inimesed räägivad, et on head ja halba rutiini. Et mõnikord on rutiin isegi täitsa tore. Ma arvasin ka varem niimoodi, et pole väga hullu, kui elus on mõned kindlad asjad, mille ümber saab siis loominguliselt muid, mitte nii kindlaid asju, sättida.
Nüüd olen aga täitsa ahastuses. Iseenesest võib see ahastus ju olla lausa mööduv nähtus... Ma olen varem ka seda ahastust tundnud, ja see on mõne aja pärast kadunud... aga ikkagi... ahastus...
Väikesel lapsel peaks olema kindel päevaplaan - see oli raudkindel teadmine, mida minusse juba lapseootuse ajal üritati sisse juurida. Mina loomulikult sõdisin selle vastu - laps ikka annab ise teada, mis-kus-millal-mida ta tahab. Päevaplaan pidi iseenesest kõige parem olema emale - annab võimaluse oma aega planeerida. Tore on.
Alguses ei olnud mul plaanis Kailule mingit erilist plaani pähe määrida. Aga see kujunes ise. Hiilivalt ja tasahilju. Asi on siis nüüd nii kaugel, et ma tean enam-vähem täpselt, milline näeb üldjoontes välja terve uus nädal. Kui just ei tule ootamatuid külla minekuid või külalisi. Ja see teadmine, et ma tean järgmise nädala kindlaid rütme, ahistab mind. Mulle tundub- see ongi rutiin. Samad tegevused, samad inimesed, sama söök ja jook. No jah... tore ju, et ma tean, millal Kail magab ja saan siis raamatut lugeda - aga mind ahistab mõte, et ma tean, et ma saan siis raamatut lugeda! Ei mingit spontaansust - et oh, võtaks ja loeks midagi vahvat!
Võiks vist siis rutiini rikkumiseks jalutada Kadrioru asemel mõnes teises pargis, aga ega neid siin ümber ringi nüüd niipalju ka võtta pole. Ikka tuleb enne kopse rikkuda heitgaasidega liiklusrohketelt tänvatelt.
Ühesõnaga - hing on rahutu... see vist seotud kevadise tuuleõhuga ja rändlindude naasmisega... äkki peaks ka kuhugi rändama?

Tahaks orienteeruma minna, aga ei kujuta hästi ette ennast Kail seljas mööda metsa jooksmas... Võibolla peaks kaaluma Kail kõhupeal metsas raja läbi kõndimist, aga see oleks enese narrimine... Orienteerudes tuleb ikkagi hasart sisse ja tahaks joosta - pea seljas ja ilmselgelt valele poole:)
Eks tuleb veidi kombineerida ja vaadata. Kõik on võimalik - see oleks ju küll hea rutiini rikkumine, millest ilmselt saaks edaspidi osake meie uuest rutiinist - teisipäevakud :).