neljapäev, veebruar 15

Seekord siis sedamoodi...

eile oli kurnav päev.
mõtteid oli vaja mõelda... seoses selle va valentini/sõbrapäevaga.
nimelt ei ole mina seda päeva mõtet enda jaoks veel selgeks mõelnud. olen aru saanud, et väikesed eestlased, st siis minust nooremad (nii u 10 ja rohkem aastat), on selle päeva kiiresti omaks võtnud, ootavad pikisilmi ja tähistavad innukalt. minuealised on vist pigem tagasihoidlikumad. aga ikkagi... sain minagi mõne kaardi ja hää soovi, mis panid mind juurdlema, et äkki minu sõbrad arvavad, et ma neile üldsegi ei mõtle, et isegi sõbrapäeval neist välja ei tee. ehk nad ikkagi võtavad seda päeva südamega. no ja kuna ma nagunii olen kuskil kaugel ja omaette, st siis enamasti Kailu ja Otiga ning vahepeal ka klassitäie teismelistega, siis pole võimalust sõpradega niisama chillida ja neile märku anda, et pole neid unustanud.
nii ma siis andsingi kasvavale südametunnistuspiinadele järgi ja õhtupoolikul saatsin väikese tervitus-smsi inimestele, kellele polnud tükk aega endast märku andnud. mõnes mõttes oli see ka enese olemasolu meeldetuletamine, aga teisest küljest ma ikkagi arvan hästi oma armsatest sõpradest, nii et loodan, nad ei pannud pahaks:)).
samas see sõbrapäeva ümber keerlev kommertslik propaganda - aina suuremad, kallimad lillekimbud, aina suuremad säravamad kingitused - segab päeva tõelise olemuse nautimist. tekib ju trots, kui igal pool sulle seda südamekujulist nänni kaela määritakse?
aga kui see mammonakummardamine kõrvale jätta, siis pole mõttel iseenesest suurt midagi viga.

kui mitte väljaarvata minu venna-raasu, kes ei tahtnud minu sõbrapäeva soove kuulda võtta ja teatas, et ma olen ju õde! järelikult tuleb oodata õdede-vendade päeva. khm, teeks siis ettepaneku selline päev ka Eestis sisse seada. see võiks olla ju sobiva tagamõttega - igale lapsele õde ja vend - et ikka Eesti iivet tõsta:).

ja mis peamine - sõbrapäev või mitte, aga külla võib meile alati tulla:), ja loodetavasti varsti ka soolaleivale:PP.

tervitused Hel-ile, kes on selle lühikese aja jooksul, mis ta siinmail elab, juba mitu korda külas käinud. loodan, et Kailu abivalmis kinnaste-salli-mütsi kohale kandmine ei andnud sulle valet signaali - tule aga jälle, siis on Kailul millega mängida:))

1 Comments:

Blogger helina said...

:)
See oli tõesti väga-väga armas - ma mõtlen, minu lahkumisvalmiks riietamine. Suvel kaob tal küll see lõbu ära. Aga noh, siis saab ta ka juba paremale karjamaale!

8:58 PM  

Postita kommentaar

<< Home