õhus on kevadet!

eriti õhtuti:). meenuvad pikad ja pimedad talveõhtud, kui õieti ei jõudnud valgeks minema hakatagi kui juba taas hämardus. nüüd vaatan aga pärast kella viit aknast välja ja päike särab vastasmaja akendes:). lihtsalt lust on seda nautida ja teada, et vähemalt pooleks aastaks peaks seda rõõmu jaguma.
õhtuti olen ma nostalgiline - kevade hõng, mis aknast tuppa immitseb, toob kaasa igatsuse... igasuguste erinevate asjade ja inimeste järele... see tärkav kevad lihtsalt äratab minus mälestused tartus veedetud ajast... just õhtuti kisub toast välja - sõpradega sulaveest üleujutatud tänavatele jalutama, toome lõhna nuusutama, kevadlindude laulu nautima... ega ma vist tartus naljalt kevadõhtuid toas ei veetnud... igatahes on siiamaani sisse jäänud refleks, võtta jalad selga ja minna õue. aga meil siin tallinnas ei ole ju toomemäge, ei ole neid sõpru ja ei ole neid linde...
samas - patt oleks ju kevade tulemist akna tagant pealt vaadata... nii et - küll me selle tartu-igatsusega ka hakkama saame. lõppude lõpuks on ju kadrioru park käe-jala juures ja see on ka ilmselgelt parim koht tallinnas üldse, kus kevade tulekut, päikest, tuuli ja linnulaulu nautida. ja seda juba koos väikese ilmakodanikuga - nii põnev on maailma uuesti avastada läbi väikese lapse silmade :)




...on mida avastada ;) ...