OMA KODU

Paari-kolmekuulise hilinemisega täitis jõuluvana minu soovi - nii et möödunud nädalvahetusel kolisime oma majja. Võiks lausa öelda, et koju:). Tunne on äraütlemata ülev. Meel rõõmus ja süda rahul. Lõpuks ometi! Ma usun - elu läheb nüüdsest aina veelgi ilusamaks:).
Kodu pole muidugi veel päris valmis (kas üks maja ja suur aed saavadki kunagi päris valmis?), aga see oma kodu kallal nokitsemine on ju pool asja võlu!
Koristada on tore, süüa teha on tore, isegi nõusid on tore pesta.
Ja Kailu järel asju tagasi riiulile panna on tore.
Ja kevad tuleb... hoopis teine asi on kevade tulekut nautida aias, kui linnas. Eilne päikesepaisteline pühapäev küttis maja nii mõnusalt soojaks ja õues pori sees ringi tatsata oli vaatamata meretuulele ikkagi südantsoojendav. Pori on ju ka oma:). Nagu kodugi:).