esmaspäev, september 27

Mis juhtub siis, kui Ott on merel, vol 4

Esmaspäeviti käin laulmas. Täna oli aga selline laisk tunne sees ja mõlgutasin mõtteid, et ei viitsi õhul kella 18.30ks Tallinna sõita. Kohusetunne on mul siiski alles, nii sättisin lapsed valmis, istusime autosse ja olime valmis startima. Paraku oli minu uitmõte, et täna ei viitsi linna minna, tõesti täide läinud. Auto käitus väga imelikult ning ei tahtnud kuidagi sõitma hakata.
Igaks petteks läksin autost välja, et näha, kas midagi või kedagi on auto ratta ees ja avastasin, et tagumine parempoolne kumm on tühi.
No tore küll.... Autojuhi load on mul juba 12 aastat aga siiamaani pole mul veel tarvis läinud kummi vahetada. Ja loomulikult, kui ma pole seda pidanud tegema, siis ma ka ei oska seda...
Nii et kupatasin nutva Kailu (ta tahtis väga Ekega mängima minna...) ja imestunud Kahruti taas autost maha ning tulime mõnusalt tuppa esmaspäeva õhtut veetma.
Jama on vaid see, et pean homme kindlasti linna minema. 2 kuud oleme oodanud ortopeedi aega ja homme lõpuks peaks Kahrut selle spetsialisti poolt ka üle vaadatama. Loodame, et naabrimees ikka tuleb kummi vahetama...

2 Comments:

Blogger tbu said...

Kas naabrimees aitas hädast välja?

1:35 PM  
Blogger Siilikene said...

Aitas. Tuli õhtupimeduses. Ma näitasin talle taskulambiga valgust ja ratas saigi vahetatud :)

12:43 PM  

Postita kommentaar

<< Home